Koolivõrgu ja spordirajatiste arendamine Rae vallas

Rae valla abivallavanemana olen seisnud haridusvõrgu haldamise ja arendamise eest. See on pidev protsess, mida juhtides tuleb arvestada õppekohtade vajaduse, omavalitsuse võimaluste ja eesmärkide ning riigi hariduspoliitikaga. Kui viimasel kümnendil on väljakutseks olnud lasteaiakohtade tagamine, siis lähiaastatel jõuame olukorda, kus ka kooliealiste laste arv on hüppeliselt kasvanud ning koolikohtade tagamine on teravalt päevakorda tõusnud.

Kui 2004. a läks rahvastikuregistri andmetel Rae vallas I klassi 128 last, siis 2017./2018. õppeaastal alustab Rae valla koolide I klassis kooliteed 420 õpilast. Analüüsides Rae valla demograafilist koosseisu, on näha jätkuv õpilaste arvu kasv. Õpilaste arvukuse kasv Rae vallas näitab survet ennekõike põhikooli osas.

Rae valla haridusvõrk peab arvestama rahvastikuprotsesside kulgemisega ning samas pidama silmas iga õppija vajadusi, olema kooskõlas valla pikaajaliste eesmärkide ja rahaliste võimalustega. Haridusküsimuste lahendamise võimekusest on Rae vallale saanud prioriteetne väljakutse, mis mõjutab valla elanike rahulolu ja turvatunnet, kokkuvõtvalt valla lastesõbralikkuse mainet. Seetõttu on see küsimus meie südameasi.

Järveküla kooli avamine

  1. a sügisel avasime uue Järveküla põhikooli koos huvialakooli, spordikeskuse ja ujulaga. Kooli asus õppima 109 last esimesse klassi ning 206 last 2.-6. klassi.

Enne õpilaste nimekirjade kinnitamist oli lapsevanematel palju küsimusi, kas kool üldse ikka valmib, kuidas korraldatakse bussitransport, kas on olemas kergliiklustee kooli ja kodu vahel, mure, et kool on kodust liiga kaugel jne. Täna võime öelda, et kogu projekt on õnnestunud tänu kõigi osapoolte ühisele pingutusele. Kooli õppekava on hästi läbi mõeldud ning arvestab lapse arengu vajadusi kaasaegses ühiskonnas.

Tänaseks on esitatud juba 140 taotlust Järveküla kooli esimestesse klassidesse 2017./2018. õppeaastaks. Ka suur huvi kooli vastu näitab, et esialgsetel kahtlustel pole olnud alust. Kool on väga populaarne.

Edasised arengud

Kõigist pingutustest hoolimata ei saa siiski loorberitele puhkama jääda. Rae valla elanike arv kasvab jätkuvalt ülikiires tempos (800-900 inimest aastas). Sellega seoses suureneb ka pidevalt kooliealiste laste arv ning lähiaastatel oleme taas olukorras, kus koolikohti tuleb juurde luua.

Oleme seni Rae vallas suutnud tagada koolides õppetöö ühes vahetuses. Pingutame selle nimel, et selline õppetöö vorm saaks jätkuda. Leian, et ühes vahetuses õppetöö soodustab laste osalemist huvitegevuses.

Minu hinnangul on lahenduseks avada veel üks uus põhikool Peetri-Järveküla piirkonnas ning kavatsen selle eest järgnevatel aastatel ka seista. Veelgi enam, arvan, et uude põhikooli võiks ehitada ka jalgpalli sisehalli, mida ühegi kooli juures Eestis ei ole suudetud teha. Loodan, et ka see ambitsioonikas plaan õnnestub ellu viia.

Ka Jüri Gümnaasiumis hakkab järgmisest õppeaastast koolikohti põhikooli osas puudu jääma. Kui varem saime loota, et põhikooli kohti saame juurde luua selle arvelt, et riik soovis avada Jüri kandis  riigigümnaasiumi. Kahjuks aga ei ole uue valitsuse koosseis täitnud varasemaid lubadusi ega astunud riigigümnaasiumi rajamiseks vajalikke samme. Seetõttu peame vallasiseselt leidma ressursid, et tagada koolikohad kõigile põhikooli lastele. Üks võimalus on teha juurdeehitus praeguse Jüri Gümnaasiumi juurde.

Peale selle, kui riigigümnaasiumi ei tule, ehitab vald Peetrisse munitsipaalgümnaasiumi. Siis jääb meie valda kaks gümnaasiumi – Jüris ja Peetris.

Elanike arvu kasvuga seoses on kitsaks jäänud ka staadionid. Sõltumata sellest, kas avame uue põhikooli Peetri-Järveküla piirkonnas või uue gümnaasiumi Peetris – igal juhul on kavas rajada uus 400 m täismõõtmetes staadion Rae valda.