Vanemad postitused

Õpetajate päeva tervitused

*****

Jens Vendel: sporditegevuse toetamine on oluline

Intervjuu Rae Sõnumites, märts 2016, lk 18-19.

jensRS2016

Rae valla abivallavanem Jens Vendel ütles omavalitsuse spordivaldkonda analüüsides, et valla üks prioriteete on ajakohastada noortespordi rahastamissüsteemi. Tulevikku vaadates andis Vendel mõista, et senisest suuremat tähelepanu tuleb hakata pöörama jalgpalli mängimise võimaluste parandamisele.


Rae valla elanikkond on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ja koos sellega on siin piirkonnas suurenenud laste arv. Milliste põhimõtete alusel Rae vald noortesporti suunab ja rahastab?

Mulluseks märksõnaks oli kindlasti Rae Huvialakooli spordiosakonna tegevus, mis jättis selja taha esimese täispika aasta. Seal on treenimas 350 last. Teiseks valdkonnaks on eraalgatuslike spordiklubide toetamine. Olen juba välja öelnud, et järgmiseks aastaks hakkame seda muutma. Põhimõtteliselt peab sporditegevuse eest toetuse taotlemine olema elanikule võimalikult lihtne. Liigume sportivate laste pearaha infosüsteemi PAI suunas, mida kasutavad praegu näiteks Tallinn, Viimsi ja Harku.

Sporditegevuse toetamisega käib kaasas ka eriarvamusi tekitav teema. Kas vald peaks hüvitama sporditegevuse kulu, kui treeneril ei ole EOK kutsekvalifikatsiooni. Mina arvan, et ei pea ja seda väga lihtsal põhjusel. Kutsekvalifikatsioon tähendab, et treener treenib, mitte ei paku huvitegevust sporditrenni pähe. Kui spordiklubi pakub lapsele spordialal kutseseaduse tähenduses kutsekvalifikatsioonita treeneri teenust, siis tegelikult pakub ta huviringi ning seda ei ole õige rahastada sporditegevuse kulu hüvitamisena. Kui me räägime oma laste sporditegevuse toetamisest, peame lähtuma EOK kutsekvalifikatsiooni olemasolust, mis on omakorda kvaliteedi märk ning samuti turvatunne lapsevanema jaoks, et tema lapsega tegeletakse professionaalselt.

Kui vaadata otsa noorte tulemustele – kas on põhjust rahul olla?

Milliseid tulemusi peaks vaatama? Ja mis on üldse hea tulemus? See kõik on nii suhteline ja me ei peaks sellele liigselt keskenduma. Valla esmane ülesanne on praegu luua selgus rahastamisküsimuses. Teiseks ülesandeks on panustada Huvialakooli spordiosakonna ja kooli huvialaringide kaudu meie jaoks olulistele aladele. Ära ei tohi unustada ka infrastruktuuri arendamist. Kui Järveküla kool koos staadioni, ujula, spordi- ja jõusaaliga valmis saab, siis mina olen täitsa rahul. Munitsipaalrajatisi täiendades on oma koha leidnud Rae Keegel, Suuresta Golfiklubi ja kindlasti leiab tulevikus oma koha ka Spot of Tallinn.

Rae vallast elanike arvu poolest pisut suuremas Viimsis valmis hiljuti täismõõtmetega jalgpallistaadion. Usun, et meil jaguks vutihuvilisi, kuid praegu poleks neil kusagil võistlusmänge pidada, sest kõik Rae valla jalgpalliväljakud on liiga väikesed. Kõige loogilisemana näib Jüri gümnaasiumi staadioni laiendamine.

Kooli- ja noortespordi vajadused on nende staadionitega hästi kaetud. Probleemid algavad nii-öelda meistritasemelt, sest rajatiste ehitamisel on olnud piiravateks teguriteks maaküsimused või rahalised vahendid.

Jüri staadioniga seoses on igasugu mõtteid läbi käinud. Ideaalis võiks olla Jüris 6 + 4 radadega 400-meetrine ring, mille sees on 90 x 65 m suurune jalgpalliväljak ja mille kõrval asub veel kunstmurukattega spetsiaalne jalgpalliväljak. Naturaalne muru on samas Eesti tingimustes ilmselge luksus. Jalgpalluritele sisetingimuste loomine on koalitsioonilepingu järgi plaanis lahendada demonteeritava talvise kilehalli soetamise läbi. Seal saaks treenida ka kergejõustiklased. Kuid sisehalli püstipanemine on üks raskemaid punkte, mida täita. Võib-olla peaks vallal olema kindel partner, kellega koos leida lahendused jalgpalliklubide jaoks.

Kas Huvialakooli spordiosakonna alade valik on end õigustanud või on kavas muudatusi ellu viia?

Otsuse langetamisel võtsime arvesse kooli kehalise kasvatuse tunni ainekava ja seda, millistel aladel oleme käinud valdade mängudel osalemas. Populaarsemateks aladeks on võrk- ja korvpall, lauatennis ja male. Nõudlust on kindlasti rohkema järele ja suurimat survet tunneme jalgpalli poolt.

Teeme intervjuud suurepärases elamusspordikeskuses Spot of Tallinn ja ilmselt on ka siinsed eestvedajad huvitatud, et Huvialakool mõne jalgrattaspordiala enda rüppe võtaks?

Jään endale kindlaks ning minu seisukoht on, et praegu eelistame neid alasid, mis kuuluvad kehalise kasvatuse tunni ainekavasse ja milles võistleme valdade mängudel. Jah, BMX kross on olümpiaala, kuid olümpiaalasid on palju ja kõiki me ei jõuaks võtta omavalitsuse haldusesse.

Sportlastele peetud kõnes tõite välja, et 2017. aastal võib riik eraldada Jüri terviseradade arendamiseks 100 000 eurot.

Kultuuriministeerium on välja öelnud, et nad toetavad iga maakonna tervisespordikeskusi, millest võiks kujuneda suurem baas. Rae vallale pole seda raha varem eraldatud. Harjumaa spordiliidu juhatus on meie taotluse heaks kiitnud ja nüüd jääb oodata vaid ministeeriumi otsust. Oleme Jüri terviseradadesse palju investeerinud, suusasõprade kurvastuseks on ainult lumi puudu (intervjuu on tehtud veebruari keskel). Suurem osa 100 000 eurost kuluks valgustuse lõpuni ehitamiseks ja rajamasina soetamiseks.

Kas kunagi võiks Rae vallal olla oma pallimängu meistriliiga klubi?

Spordiga on nii, et praeguste tegemiste vilju saame lõigata alles kümne aasta pärast. Mina prognoosin, et tippspordis hakkavad lisaks Tallinnale järjest rohkem tooni andma pealinna ümbritsevate valdade võistkonnad.

Intervjueeris Andres Kalvik

*****

Rae Spordikool avas uksed

Artikkel Reformierakonna ajalehes “Parem Rae vald”, november 2014. 

Viimasel ajal on palju räägitud vajadusest tuua lapsi ja noori rohkem sporti tegema. Samas on sportimine kallis lõbu, mistõttu on palju räägitud ka sellest, kas ja kuidas saaks kohalikud omavalitsused kaasa aidata noorte sportimisharjumuste parandamisele ja millised oleksid parimad võimalused sportimise toetamiseks.

Rae vallas otsustati koondada jõud ja suunata terviklik laiapõhjaline toetus spordikoolile. Nii käivituski 15. septembril 2014 õppe- ja treeningtöö Rae Huvialakooli alla moodustatud spordiosakonnas ehk Rae Spordikoolis. Rae Spordikooli treeningud toimuvad praegu Jüris ja Peetris, 2015. aasta septembris on plaan laieneda Lagedile ja Vaidasse.

Rae Spordikooli plussid:

  • annab stabiilse rahastuse prioriteetsetele aladele
  • treener saab palka
  • on kindel ja jätkusuutlik
  • spordi rahastamine on selgem
  • väiksem õppemaks soodustab laste kooli tulekut
  • vanemad saavad osa koolituskulust tagasi
  • spordikool ei pea spordibaaside ülalpidamise ja majanduslike muredega tegelema, spordibaase haldab Rae valla Spordikeskus
  • valla järelevalve õppekvaliteedi ja vahendite sihtotstarbelise kasutamise üle.

Rae Spordikooli spordialade valikul oleme lähtunud kooli kehalise kasvatuse ainekava põhivaldkondadest. Hariduse eest vastutava abivallavanemana pean oluliseks, et  spordialade valiku osas arvestataks koolide prioriteetidega, et spordikoolis käivad koolinoored saaksid edukalt osaleda nii valla, maakondlikul kui ka riigi tasemel toimuvatel võistlustel.

Spordikoolis on esindatud järgmised spordialad: korvpall, võrkpall, kergejõustik, lauatennis ja male. Mitmed teisedki spordialad on näidanud üles huvi spordikooliga liituda. Alade valik ei ole kindlasti lõplik, kuid 7–8 ala on sellegipoolest optimaalne. Praeguseks on enamik Rae Spordikooli treeninggruppe hästi täitunud ja esimesed medalidki võistlustelt võidetud.

Ükski suurem muutus ei lähe valutult. Pealegi ei juhtu spordis üleöö midagi ja
kohe ei saa tulemusi oodata. Spordikooli esmasteks eesmärkideks on eelkõige
gruppide maksimaalne täituvus, treenerite 5. astme kutsetunnistuse omandamine
ja planeeritud võistlustel osalemine. Prioriteetsete spordialade valik peab andma vajaliku tõuke arenguks. Rae valla sporditoetus jääb alles, see võimaldab tegeleda ka teiste spordialadega. Spordikooli puhul ei ole finantsküsimused enam esimeseks mureks, vaid keskenduda saab põhitegevusele, milleks on noorte sportimisharjumuste ja treeningtegevuse parandamine.

Jälgides spordiringkondades arutelusid selle üle, mis aitaks sporti edendada, jõutakse jutuga tihtipeale sinnamaani, et kõige suurema toetuse saab anda kohalik omavalitsus. Mudeleid, kuidas noortesporti rahastada, on erinevaid. Ei pea olema ekspert noortespordi valdkonnas, et osata arvutada, milline tegevus tasub klubile rahaliselt ära ja milline mitte. Siin aga peitub oht, et vähemtasuvaid võistkonnaalasid ei harrastata, seevastu mõne alaga tegeletakse (põhjendamatult) üksnes raha pärast. Jäädes  noortesporti rahastama klubide kaudu, ei kao vaidlused teemal, kuidas ja mis alustel peaks seda tegema, ja alati on keegi eelisseisus. Spordikooli puhul kaotavad need teemad aktuaalsuse ja rahastatus on ühtviisi tagatud, sõltumata konkreetse spordiala tasuvusest. Enamasti on treenerid oma ala fanaatikud ja sisemisest motivatsioonist ei tohiks puudu tulla.

Vald ei saa klubidele teha ettekirjutust, milliseid tegevusalasid seal harrastada. Küll aga saab vald spordikooli omanikuna, rahastajana ja tellimuse esitajana kontrollida sealset õppetegevust. Lapsevanema jaoks tähendab see stabiilsust teadmises, et tema lapse areng ei sõltu spordiklubi meelemuutusest klubi või spordiala tegevus üht-äkki lõpetada, näiteks kui omavalitsuselt saadav pearaha pole enam klubi arvates piisav. Sport vajab järjepidevat stabiilset finantseerimist ja Rae vald on teinud kõik, et saaks edaspidi stabiilsuse eest seista.

Peale kohalike omavalitsuste tugisüsteemi toetab ka riik treenerite stabiilset rahastamist. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on aastateks 2014–2015 kinnitatud spordivaldkonnas üheks oluliseks tegevussuunaks laste ja noortega töötavate treenerite töö väärtustamine, soodustades treeneritele stipendiumi asemel korraliku töötasu maksmist, mis tagab treeneritele sotsiaalsed garantiid.

Eesti spordi üheks mõõtühikuks on kindlasti ka olümpiamängudelt saadud medalid.  Isiklikult arvan, et hetkeseis just väga hea ei ole. Rõõmu teeb, et esimesena tagas endale olümpiakoha Rio de Janeiros „raekas” Ingrid Puusta, keda Rae vald on ka toetanud. Miks mitte seada kõrge eesmärk, et kunagi pääseb ka Rae Spordikoolist sirgunud kasvandik
olümpiamängudele. Elame-näeme!

Head jätkuvat liikumisaastat!